Monday, January 20, 2014

Movie Monday

Tegelikult olen ma rohkem TV kui filmi inimene, kuid kuna viimasel ajal on kõik head sarjad lõppenud või teadmata ajaks talvepuhkusele läinud ja ma veedan palju aega autos passides olen viimasel ajal päris palju filme ära näinud. Kuna neil päevil jagatakse gloobuseid, oscareid ja muid tähtsaid asju peale kauba siis tundus sobilik ka oma hinnanguid anda. Tegemist ei ole auhinnatud filmidega vaid sellised mis teil võib-olla on 2013 märkamata jäänud. Ma olen vist varem öelnud ka, et mulle meeldivad nö. halvad filmid .


Prisoners

See video ei tee filmile ühtegi teenet, üks väheseid trailereid mis on kehvem kui vilm. 

Kokkuvõttes on see kõikidest järgmistest mu lemmik. Ma ei olnud üldse elevil, et seda filmi vaadata ja alustasin teadmata millega üldse tegu on. Fuck! on mu esimene reaktsioon. Filmi peategelaseks mees kelle tütar koos sõbrannaga on röövitud ja kui kaugele on valmis minema isa, et oma last leida. Nagu te väga hästi peale Les Miserables insidenti teate, ei olnud ma väga vaimustuses Hugh Jackmani castimisest Jean Valjeanina. Aga peale filmi vaatamist rahunesin ma maha, sest ta on tõesti väga hea näitleja, kuigi siiani ei arva ma, et ta oli õige(im) valik. AGA .. Fuck! Rohkem kui filmi sisu nautisin ma Hugh Jackmani osatäitmist. Okei, olgem ausad ma ei usu, et keegi selle loo üle rõõmu oskaks tunda, see on kõige kohutavam mis ühe perega juhtuda võiks. Teadmatus ja hirm, et lapsele on liiga tehtud. Jube. Jube. H Jackman mängis nii intensiivselt, et mul jäi vahepeal suu lahti ja imestasin kuidas tal õnnestus end üldse sellisele tasemele või meeleolusse viia. Kujutan ette, et võtteplatsil pidi ta paras pain in the ass olema, ma ei usu et üks inimene jalutab rõõmsalt mööda platsi ringi ja siis kui karjutakse "Action!" muutub ta hetkega maniakiks ja meeleheitel tegelaseks. 
Keegi kirjutas selle filmi kohta, et "This movie gave me blueballs." Kui ma seda lauset lugesin hakkasin ma pahvatasin naerma, sest esiteks oli see nii hästi öeldud ja teiseks kirjeldas see ideaalselt mida mina tundsin (st võin ainult ette kujutada). Filmi pikkus on kaks ja pool tundi mis on juba päris pikk aeg, kuid esimesed kaks tundi olin ma nii pinges ja kaasahaaratud, ahhetasin ja ohkasin koos tegelastega. Osa minust soovis, et see film ometi veel ei lõppeks, kuid samal ajal tahtsin teada mis tulemus on. Tavaliselt ikka vaataja filmi ajal mõtleb ja üritab ette arvata, kes on tegelikult süüdlane, kuid mul ei olnud ühtegi ideed. Ja siis kui film lõppes - see ei olnud kindlasti mitte ettearvatav aga samas ei tekkinud seda "MIDAAAAA?!?" hetke. Ehk kaks tundi oli vaatajat üles köetud ja siis sinna rippuma jäetud. Aga need kaks tundi olid totaalselt vaatamist väärt. Mul ei oleks midagi selle filmi varsti jälle-nägemise vastu. 
Blackfish 


Vot see film oli vastupidiselt eelmisele üks mida ma tahtsin kindlasti ja kohe näha. See oli mõnes mõttes nagu dokumentaal versioon  filmist "Päästke Willy", kindlasti mäletate seda, minu üks lemmikumaid filme lapsepõlvest mida sai vaadatud seni kuni VHS ribadeks oli keritud. Nüüd mõtlen, et peaks selle uuesti üle vaatama. Kui Willy film kunagi välja tuli, siis olen kindel, et ei olnud ühtegi last kes ei tahtnud selle poisi asemel olla. No vähemalt minule tundus vaala treeneri töö ägedaim kogu ilmas. 
Lugu keskendus peamiselt SeaWorld Orlando's elavale mõõkvaal Tilikumi'le, kelle hingel on väidetavalt kolme inimese elud, nende hulgas ka tema väga kogenud treener. Ja tahetakse vaatajale näidata, et vangistuses ja vaestes tingimustes elavad vaalad on stressis, õnnetud ja võivad muutuda agressiivseteks. Vist ? See oli väga häiriv ja huvitav film, kuid ma ei saanudki päris täpselt aru mida öelda taheti. Kas see kurikuulus vaal on halb ja ei tohiks enam esineda või SeaWorld on halb ja ei tohiks enam töötada ? Ilmselt ikka Seaworld. 
Ma olen ise ka kunagi Lõuna-Koreas taolisele etendusele kaasa plaksutanud ja nutnud, seal ei olnud küll mitte vaalad vaid delfiinid, sest see tundus nii südamlik ja armas kuidas delfiinid oma treenereid kallistasid. Või oli see kord Leedus ? Igatahes, kui tsirkuses ma tahaksin kõik piitsutavad treenerid oma käega vaeseomaks peksta, siis nendel vee-etendustel tundub nagu treenerid on tõepoolest need kes loomade eest hoolitsevad nagu ka filmis öeldi, et iga treener loodab, et just tema saab loomale parema elu pakkuda või kes looma eest hoolitseks kui tema sellest 'jubedast' kohast ära läheks. Samas on ikkagi tiigrid, elevandid, vaalad, delfiinid kõik ühtemoodi loomad kes on oma loomulikust keskkonnast röövitud ja ei kuulu rahva lõbustamiseks. 
Loomaaedade ja akvaariumite lugematute probleemide number üks ongi see, et loomad kes peaksid päevas kilomeetrite kaupa metsa nuuskima või sadu kilomeetreid ookeanis ringi ujuma on nüüd topitud väikestesse puuridesse, basseinidesse. Nagu ka uudistes mainiti, et kui inimene istuks kakskümmend viis aastat vannis läheks ta ka ilmselgelt hulluks. 
Film näitas nii võikaid kaadreid kui ka selliseid mis igale loomaarmastajale (nagu me kõik oleme) pisara silma toob või lausa valju häälega nutma ajab. Kes oleks osanud arvata, et sellise suure vaala nutt ja lein võib nii südant murdev olla. 


Behind the Candelabra


Sellest on paar nädalat möödunud kui ma seda HBO telefilmi Liberace'st nägin ja esimese hetkega on mul meeles ainult Matt Damoni ja Michael Douglas'e seksistseen. Kui ma enne filmi vaatamist kommentaare lugesin, siis muidugi pakatas see märkustest nagu : geigeigei; kuidas sellised näitlejad võisid SELLIST filmi teha, peded jnejne. Minul muidugi geidega probleemi ei ole ja mõtlesin kui juhmid ikka inimesed on. Aga isegi mina pean ütlema, et Behind the Canfelabra ON wayy too gay! 
Ma vaatasin seda autoga sõites ja pidin vahepeal iPadi ekraani piinlikusega teistpidi keerama, et mu kaasreisijad ei arvaks, et ma vabal ajal geipornot vahin. Kusjuures ma avastasin, et see on (vist) esimene Michael Douglase film mida ma üldse näinud olen. Ma väga ei suutnudki filmi 'nautida', sest terve aja ma mõtlesin, et kuidas seda küll tehtud on. Eriti kui nii kuulsad näitlejad on valitud sellistesse värvikatesse rollidesse, siis ei tundunud see üldse usutav, ma nägin ikkagi Matt Damon'i ja Michael Douglast üksteist panemas. 
Tegelikult on seda ikkagi tore vaadata, sest see on nii värviline ja luksuslik vaade, midagi Gatsby'likku, kuigi täiesti erinev. 
Kuigi filmi on reklaamitud kui Liberace ja tema noore mees-armukese lugu, siis kes teab palju sellest tegelikult tõsi on, see on ikkagi ühe inimese ütluste põhjal tehtud muinasjutt. 
Kindlasti ei kahetse ma pea kahte tundi mis ma ta ära vaatamiseks kulutasin, vahepeal on tore ka midagi teistsugust näha ja ausõna kiitus näitlejatele!

Note: nüüd vaatasin ka "Last Vegas", mis on teine Michael Douglase film minu jaoks ja mul tekkis küsimus kas ta ongi selline või on see kokkusattumus, et mõlemas filmis on tal liiga valged hambad, liiga võlts orantž päevitus, liiga pingule tõmmatud nägu ja liiga 'gei-aktsent'.

Fruitvale Station


Selle aasta üks kiidetuim indie-film. Tõesti juhtunud lool põhinev lühike, kiiresti jooksev teos mis jälgib viimast päeva Oscar Grant'i elus. Mulle meeldis see film väga, sest kuigi pooleteist tunni sisse oli mahutatud kõigest üks päev oli see algusest lõpuni hoogsa rütmiga ega polnud venitatud vahepeal mõttetute kaadritega. 
Ainus mis mind häiris oli see, et tegemist on jällegi ühekülgse jutustusega. Peategelasest (endine vang, kes on ilmselgelt oma elus palju vigu ja teistele kahju teinud) oli maalitud 'ülim' pilt näidates kui sümpaatne ta 
TEGELIKULT oli. Ja lõpuks on tehtud temast rahva kangelane ainult põhjustel, et tal on imearmas tütar (kelle roll oli mu lemmik) ja et valge politseinik ta kogemata-meelega maha lasi. Eks siin on igal ühel oma arvamus aga jah.. 
Film filmina on väga hea, huvitav ja näitlejad super!
--
Ma praegu suitsetasin ja mõtlesin, et sellest päevast saaks teha ka teise huvitava filmi. Filmi mis jälgiks politseiniku viimast 'normaalset' päeva. Võib-olla ka tema hoidis oma kätel tol päeval surevat koera, ilmselt oli ka temal väga armastav perekond (keda peale seda juhtumit hakati tapmisähvardustega pommitama, muuseas), saaks näidata ka politseiniku aastavahetuse ööd, mis on ilmselt kõige stressirohkem tööpäev arvestades seda, et linn on punnis täis purjus kakerdajaid ja uudiste põhjal oli enne Fruitvale' sündmust tund(e) varem teine relvadega seotud intsident. Ma ei vali pooli aga ükski lugu ei ole ainult must ja valge. 

Jackass Presents: Bad Grandpa


Johnny Knoxville on mu lemmik Jackassi kambast, ilmselt kuna mul temasse kerge crush oli/on. Ja see film oli üks '13 aasta oodatuim. Kui see lõpuks välja tuli hüppasin üles alla kannatamatult kuni saan näha. Ju ma olin siis oma lootused juba nii üles kerinud või olin ma sel hetkel nii väsinud aga kahjuks ma pettusin. Muidugi vaatasin ma selle igavust tundmata ja kaasa muiates ära aga selliseid valju häälega naerda röökimisi ei olnud (võib-olla väsimusest) ja lähi-tulevikus ma seda virka olekuga üle ei viitsiks ka vaadata. Tegelikult meeldis mulle rohkem kui film selle trailer ja YT videod filmi tegemisest, nässu läinud kaadrid ja inimeste reaktsioon kui nad teada said millega tegu on . 

Metallica Through the Never


Nii. Kõige oodatum film eelmine aasta. Enamustel ei ole selle olemas olust aimugi, võib-olla teil on, sest see jooksis Eesti kinodes, kuid ainult paaris Aasia riigis ja valitud kinodes. Miks, ma ei tea!! Enamusel on sellest täiesti ükskõik. Aga minu arvates iga muusika armastaja must-see film. Kellele üldse seda sorti kraam mööda karva ei käi, see jätku parem vahele. Tund ja veidi peale head muusikat ja paarkümmend minutit juurde lisatud 'mängufilmi', kuid isegi see ei päästa mitte-fänni jaoks, sest see on nii sürr, sümboleid täis ja igaüks peab enda jaoks ise selgeks tegema mida üks või teine märk/juhtum tähendama peaks. 


Mis oli teie lemmik film(id) eelmisest aastast ? Olete näinud mõnda üleval pool mainitut ? Millised olid muljed ? 

1 comment:

Anonymous said...

Prisoners -lõpp jama,muidu polnud viga
Blackfish-okei,aga sittagi teha ikka ei saa sinna
Jackass-bad granpa-mõni üksik koht oli huvitav
Metallica - sinu kommentaari lugedes tundus nagu seal oleks midagi vaadata,aga mulle tundus see täiesti mõttetu asi,100x parema meelega vaataks Metallica S&M kontserti uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti ja ee-uuesti!
kahte vahepealset filmi ma pole vaadanud ja nimede ja trailerite järgi otsustades ei vaata ka.
Viimased filmid mida ma täieliku igavusega läbi ei vaadanud olid "the wolf of wall street" ja "(The)?Pawn shop chronicles"
Ühesõnaga viimasel ajal on enamus asju täielik shit,but maybe it's because i'm getting old! <- vihjeks sulle "SP"