Friday, January 31, 2014

恭贺新禧! (I have no idea what it says)

Hüva sinihobu aastat kallid sõbrad, sugulased ja ülejäänud käputäis lugejaid, soovin teile kõigile sama palju edu, jõudu ja armastust alanud aastaks!

Mäletan liiga hästi oma esimest Hiina aastavahetust Hiinas, Shanghais. See oli päev kaks aastat tagasi kui mu muldavana koer Jussu oma reisi siin maailmas lõpetas, see ei olnud vajalik informatsioon teie jaoks. Aga ma läksin väga vara too kord magama, et siis südaööl suure ehmatusega üles ärgata. Sõbrad kes ei ole aastavahetuse öösel Hiinas olnud, te ei kujuta seda ette mis toimub. Maja vappus ja akende taga toimus midagi mis tekitas kõige suuremat lärmi mille sarnast ma enne ega pärast ei ole kuulnud. Kuna mu korter asus 21. korrusel ja ilutulestikku lasti ümber kogu maja, siis tunduski nagu ma oleksin selle tulemöllu sees. Ja mul ei olnud isegi meeles, et Hiina Uus Aasta saabus. See oli äratus mida ma ei unusta seni kaua kuni elan.

Taiwan ei ole küll hiina-hiina, kuid mentaalselt valmistasin end ette millekski sarnaseks, ikkagi pidupäev. Tegelikkus on see, et siiamaani olen ma kuulnud kuskil kaugemal kõlamas üksikuid pauke ja majade vahel sähvib vahepeal ilutulestiku kuma. Ja see on kõik. Tundub, et inimesed siin on palju rahulikumad, iga pere põletab maja ukse ees spetsiaalselt selleks puhuks tehtud plekist tünnis "raha" ja see on kõik mida olen märganud.

Tähtsa päeva puhul käisime pisikese seltskonnaga Jaapani restoranis tähistamas, eelmine nädal ametlikul uusaasta-õhtusöögil käisime prantslastest paari poolt peetavas Tai restoranis. Ma ei tea mis peaks juhtuma, et me lõpuks ka Hiina toitu saaksime..


Kuna ma olen terve nädala palaviku-köha-nohu ja pooliku hambaga kodus nelja seina vahel istunud, siis pidi see minu jaoks oleme kiire õhtusöök, et saaksin minna tagasi koju end välja puhkama. Aga mind ikka kutsuti kaasa klubisse "ainult pooleks tunniks", et ma saaksin mängida - selleks õhtuks oli Taiwani suurimasse ööklubisse toodud kasiino. Täis värk, rulett, pokker, blackjack jm. Ma taipasin, et ma ei ole kunagi elus kasiinos käinud, mis on suhteliselt imelik arvestades kui palju kogemusi on mul näiteks stripklubide külastamisega. Noo, miks mitte.

Esiteks pool tundi venis loomulikult kolme tunnini, me jõudsime sinna kell 10 õhtul, kuid klubi avati alles 11, mis andis mulle jällegi naljaka võimaluse veeta viiekesi aega klubis mis oli umbes sama suur kui viis Sugar'it kokku panna. Ja ainult meie ja muusika.

Ma ei uskunud, et mul nii lõbus saab olema, tegelikult oli see üks vahvamaid lokaali külastusi üldse, sest kellele ei meeldiks võõrast raha tuulde loopida.

Hiina traditsioon on selline, et uuel aastal kingitakse "punaseid ümbrikke", neid jagatakse perekonnale, sugulastele, lastele, külalistele. Siia tulles Malaisia taksojuht ütles, et ma kindlasti kõigile sõpradele külla läheksin sel ajal, sest siis saan ma palju "punaseid ümbrikke". Ma vastasin, et ma pean seda siis kindlasti tegema. Punane ümbrik ongi punane ümbrik kus on sees sularaha. Summa ei ole kellegi poolt kindlaks määratud aga summas ei tohiks sees olla number nelja, sest nagu ma juba mitu aastat tagasi siin blogis ka kirjutasin seostub number neli Hiina keeles surmaga ja on siinne õnnetu number. Aga jälle paar aastat tagasi lugesin ma lehest, et need summad lähevad iga aastaga suuremaks ja mõne pere lapsed 'teenivad' sel ajal kümneid tuhandeid juaane. Lucky for them. Ja siis arutati kas see on õige või vale.

Ahah, tagasi klubisse. Esmalt pean ma ütlema, et mul on maailma jubedaim õnnemänguri käsi. Fakt! Mul on selle kinnituseks ka väga hea lugu. Kunagi tõi mu vanaisa meile ma arvan, et jõuludeks või mingil põhjusel neli loterii piletit. Igale pereliikmele üks. Nimed juba taha kirjutatud. Kolm piletit neljast võitsid erinevaid summasid. Ning te juba teate kelle nimega pilet ei võitnud. "Liisu" oli sellele kirjutatud. Iga nädalaste lotomängudega ei ole ma ka iial võitnud. Mitte iial. Ma sain aru, et kokkulepe oli selline, et kellel ei vea õnnemängus veab armastuses. Kuskil keegi vajab vastavat meeldetuletust!


Okei, klubi. Seal anti meile ka siis punased ümbrikud, mis oli minu jaoks jällegi esimene taoline kink. Mina ja mu uus tuttav, vene neiu, alustasime mõlemad tuhande Taiwani Dollariga, mis kiire arvutuse kohaselt on umbes 25 eurot ja mängisime ruletti, mis tundub olevat kõige lollikindlam mäng ainus mida vaja on õnn. Minul seda muidugi ei olnud, üllatus. Paar korra seal võitsin umbes 20 eur aga mängisin seni kaua edasi kuni kõik läinud oli. Samas vene tüdruk - tüüp tegi oma teise panuse 100 dollarit (2,5 eur) ja võitis sellega koheselt 7000 midagi dollarit (u. 170eur). Tema reaktsioon oli nii naljakas, et ma ausalt ei tundnud isegi hetkeks kadedust. Peale seda suht-suurvõitu ütles ta kohe, et temale aitab küll ja kasseeris oma raha sisse.

Vot selline lugu. Ma võtan selle kokku arvates, et ka alanud hobuseaastal tuleb mul ellujäämiseks veidi tööd teha ja mitte loota suurele lotovõidule. Siiski soovin ma endale ja teile ka uueks aastaks pisut õnne ja vaatame mida põnevat meile elu toob.

Püsige terved!

Boonus:
Eile lahkusid tagasi kodumaadele kaks minu korterikaaslast, siin on meie viimane ühislaul. Tasub mainida, et üks meist on poolakas ja tema eesti keel oli peale meiega koos elatud aega juba päris vägev !


2 comments:

Anonymous said...

Olete tublid!Head uut aastat! m

evelind said...

HEI!