Wednesday, January 29, 2014

Cambodia. Day 2. Lost City of Angkor.

Ma pean ausalt tunnistama, et enne Kambodžasse minemist ei teadnud ma sellestt riigist mitte midagi. Ma teadsin kus see (umbes) asub ja et see kõlab naljakalt. Ja ma tahtsin väga minna, ehk just sellepärast, et see oli nii tundmatu paik. Juhul kui te klõpsate "Loe edasi" nuppu, siis te näete väga kiviseid pilte Angkori iidsest linnast. Kui ma internetist linna kaarti vaatasin, siis see paistis üsna pisike. Ma mõtlesin, et ma jalutan väravatest sisse ja kõnnin mööda linna ringi, astun sisse poodidesse-kohvikutesse. Praegu ma naeran siin omaette kui valesti ma arvasin. Tegelikult iga "väike" tempel/hoone mis kaardil oli märgitud tähistas massiivseid ehitisi. Tõelisi kivi hiiglasi. Ma ei kujuta ette mitu sada aastat läks aega, et see kõik valmis ehitada. Iga vaatamisväärsuse vahele jäi tükk maad tuk-tuk'i sõitu. Maailmapärandiks loetud Angkor Wat oli mu viimane peatuspaik, ma alustasin oma reisi hommikul kell kaheksa ja sinna jõudsin alles viie paiku. Selleks ajaks olin ma surmani väsinud. Peale mõnda templit hakkasid nad kõik suht ühtemoodi välja nägema ja ma ronisin nad kõik läbi, neid suuremaid ja väiksemaid oli seal kümneid. Ronisin, jah. Igas paigas oli ühiseks jooneks palju ja väga kõrgeid treppe. Lahedaid ukse avasid mis viisid järjest edasi ja edasi uutesse tunnelitesse, käikudesse. Ausaltöeldes tundus seal kohati üsna ohtlik üksinda ringi turnida ja mind üllatas, et seal ei olnud kedagi külastajaid passimas. Pea iga paiga juures siiski keegi turvamees oli, kuid vaid sissepääsul. Igale kivile oli midagi peale graveeritud või nikerdatud, kui külastaja tahaks täielikku ülevaadet sellest linnast, siis kuluks selle läbi käimiseks aasta. Vähemalt. 



Jumalate ja Deemonite sild. Sissepääs.


Angkor Thom









Üks kahest kohast kuhu mind sisse ei lastud, sest mu õlad ei olnud kaetud.

Elevantide Terrass


Isegi turistide kohas oli rahu ja vaikus. 



Tuleb välja, et ma olen ainus inimene kogu maailmas kes ei ole Tomb Raiderit näinud, ega teadnud 'suure-puu-templist' mitte midagi.






Pildistasin seda lehma nagu ei oleks varem sarnast näinud. Fun Fact: enne kui meil olid kassid ja koerad oli meil roosa ninaga lehm Neti. No mitte meil aga vanaemal. 







Turbo kana







Tere!




Angkor Wat. Selleks ajaks hakkas ka sadama






Teine torn kuhu mind sisse ei lastud. Ostsin küll salli millega õlad katta, kuid ka sellest ei piisanud.









That ass.



Ja minu konksus Kambodžased varbad.

Järgmises ja viimases Kambodža postituses näitan ma teile pilte minu lemmik päevast, mil ma hobuga mööda maakohti ja riisipõldusid ringi kappasin.

No comments: