Monday, November 18, 2013

Lollidemaa

Meie korteri uksel võiks "H128" olla kirjas just selline silt. Sest ma tunnen nagu ma elaksin just nimelt Lollidemaal. 

"Ma ausalt arvan, et ma olen selles korteris kõige targem inimene" ütlesin oma eestlasest sõbrannale täna hommikul.
"Oota. Las ma mõtlen kes siin elavad." pidas ta väikese pausi meenutades mu korterikaaslasi. "Jaa. Oled küll. Ma arvan, et sa oled targem kui kõik nad kokku." ütles ta, teades millest ta räägib, sest kuu aega tagasi kolis ta ise siit välja. 
Uude kohta kolides saime me vist veits tõmmata ka, sest iga päev siin midagi puruneb. Aga asukoht on siiski parem. 

Brassid on jõuloomad. Juba paar päeva peale seda kui siia kolisime murdis üks brasiillane võtme ukselukku pooleks. Selle asemel, et sellega midagi teha me hakkasime kasutama hoopis teist lukku. Ta ei andnud kogu oma siinviibimise ajal agentuurile teada mis ta teinud oli vaid hoopis lasi uue võtme teha ja lahkudes andis selle tagasi nagu midagi ei oleks juhtunud. Tegelikut see ei olegi nii loll lüke vaid kaval ja tobe. 
Kuni eelmise nädalani mil teine brasiillane teise lukuga sama nalja korraldas. Kuigi mitte keegi peale minu ust üldse ei lukusta pidi ta agentuurile sellest teatama. See on juba teine kord kui meil luku-mees John külas käis. Ma ei mäleta kas ma rääkisin, et brasiillased köögi ukse ka nii ära lukustasid, et sinna enam sisse ei pääsenud ? 

Nõude pesemine on igas modellikorteris probleem #1. Selle pärast võiks kakelda iga päev. Kui nõudepesu vahend saab otsa, siis ei osteta mitte uut vaid nõud jäävad lihtsalt pesemata. SEST nõudepesu vahendit ju ei ole. Mis kuradi vabandus ? 

Probleem #2 - prügi välja viimine. Pooled inimesed meie korteris ei tea üldse kuhu seda viia kui kott täis saab. Ja neid ei huvita. Selle asemel panevad nad ukse lingi külge rippuma väikse kilekoti ja hakkavad rõõmuga seda täitma. Või laovad oma soga prügikasti kõrvale köögis. Kahe poole kuu jooksul olen ainult mina prügikotte ostnud, sest teised ei ole üldse selle peale mõelnud. Kui kotid saavad otsa hakatakse väikestesse poe kilekottidesse seda laduma. Tasub mainida, et meie korteris toodetakse 200 liitrit jama päevas. Fakt. Nii kui poisid söögi tegemise lõpetavad alustavad nad uue eine meisterdamist. See on nende dieet- nad söövad vahet pidamata. 

Eelmine nädal murdis keegi meie wc poti lingi ära, millega vett peale tõmmata. Selle asemel, et seda öelda pandi see tagasi nii nagu oleks kõik korras. Ja oligi kõik! Enam vett nende arvates peale tõmmata ei saa ja kõik jama jäetakse potti ligunema. Selle asemel, et paagil kaas üles tõsta ja seal sulistada.

Vetsust edasi rääkides. Meie korteris elab viis tüdrukut, ainult üks neist on paberit ostnud. Mina. Peale kahte esimest korda jätsin ma selle tegemata, et näha kaua nad vastu peavad seni kuni kellelgi aru on, et uus paber muretseda. Ma ei tea kas nad pühkisid seni kaua käega aga nad pidasid väga hästi ilma vastu. Siis kui ma uue paki tõin hakkasid aga kõik hoogsalt seda kasutama ilma, et üldse pakkuda või küsidagi kui palju nemad selle eest tasuma peaksid. Nüüd on nad jälle mõned päevad ilma hakkama saanud. 

Kaks päeva tagasi käis teises tüdrukute toas suur pauk ja tuba oli pime. "Meie lamp läks katki" nuuksusid mõlemad kooris. Järgmine õhtu küsisin kuidas nende valgusega lood on. "Katki." sain vastuseks. Esimene asi mida normaalne inimene teeks on see, et kontrolliks kas pirn on katki ja kui nii, siis ostaks uue, vahetaks ära. Mitte ei elaks pimeduses edasi. "Mitu lampi?" küsisin, sest ma ei ole kunagi seal toas käinud. "Kõik lambid." Järelikult ei ole pirni viga. "Kas sa elektrikappi kontrollisid?" Ei mingit vastust. Muidugi oli probleemi lahendus ühe nupu vajutusega lahendatud. 

Tavaliselt on igas korteris üks või kaks sellist inimest kes lihtsalt ei mõtle. Nad on esimest korda kodust väljas ja nad ei oska selle peale tullagi, et ema ei pese enam nende nõusid. Praegu ma tunnen nagu meie korteris toimuksid selliste tüüpide Suvepäevad või miski. Kõigil on absoluutselt ükskõik sellest mis nende ümber toimub ja enne upuvad nad pimeduses oma roka sisse ära kui sõrme liigutavad. 

Ausaltöeldes on mul väga hea meel täpselt kolme nädala pärast lahkuda. Miks ja kuhu sellest kuulete vast kolme nädala pärast. 
Ma olen elevil!

See on tekkinud eelmise öö jooksul. 

1 comment:

Anonymous said...

Teile oleks sinna ühte Marit vaja. Emm