Saturday, October 26, 2013

Nüyou magazine x L'oreal

Kui mu odraiva järgmise nädalani vastu peab, siis on mu Halloweeni kostüümi mure murtud ja saan see aasta Quasimodo'ks kehastuda. Jah, lisaks super-kangele kaelale on nüüd mul ka odraiva. Ma ei tea kas see on eilsest meigist kus mulle kulda ja karda silma topiti või maksan ma siin mingit karma võlga, kuid paistab et mu tervise jamad ei taha veel lõppeda.

Aga hästi, läheme edasi lõbusamate teemadega. Nagu ma mainisin ja olete ka veidi Instagram'ist & Facebookist näinud sain ma eile paraja katsumusega hakkama, võiks öelda. Tegemist oli Nüyou ajakirja 20. sünnipäeva üritusega kus toimus ka L'oreal juukseshow, kus viis juuksurit/disainerit saatsid lavale oma kõige pöörasemad ideed. Ja mina olin kahtlemata üks kelle peal pilk kõige pikemalt peatus.

Meie kollektsiooni 'point' oli metallic pony tail. Ja tegelikult see minu saba või sarv on täitsa lihtne idee aga kuidagi oli sel selline efekt, et kõik modellid, teised juuksurid, meikarid ja niisama tilulilu inimesed tegid pilti ja imetlesid mu tutti. Ning ma ei pannud seda pahaks. 

AGA seda oli kuradima valus kanda!!! Keegi tegi selle pildi kui ma lebasin lihtsalt maas oma varre otsas, sest see oli ainus asend kus ma ei soovinud oma juukseid peast ära rebida. Mõned päevad varem ma kartsin, et see võib väga raske olla. Ei olnud, õnneks. Aga seal oli umbes mustmiljon juuksenõela mis mu skalpi auku üritasid uuristada. Alguses tundus, et oi ei ole midagi hullu ära kannatada. Aga kui neli tundi järjest on selline tunne nagu miski näpistaks teravate küüntega nahka, siis .. jah. 

Simon Koh

Meie kollektsioon
 Aga siiski. Ma juba showd oodates ja ägisedes tundsin, et see on seda valu ikkagi väärt. Ma mõtlesin terve aja, et homme on see vaid mälestus. Hea mälestus. Ma tundsin ja nägin välja nagu mingi äge sõdalane ja olenemata sellest, et lava oli kõrgel ja mööda 45kraadist kaldteed tuli seal kontsakingades üles ronida, tundsin ma end enesekindlalt ja hästi.
Peale showd direktor küsis "Kas sa nägid inimeste nägusid?" Ma vastasin, et keskendusin vaid enda näole. Ta ütles, et "Ma vannun, inimeste suud vajusid lahti kui sa esimese poosi tegid." Ma ei tea kas see on tõsi, sest ta on üsna dramaatiline mees aga see pani mind end nii hästi tundma ja tundsin, et päris kindlasti oli see valu väärt. JA minu enda suu oleks küll ammuli olnud, sest ma tegin tõesti seekord hästi .


Ja lõpuks, see osa mida ma kõige rohkem ootasin - juuste lahti võtmine, osutus veel kõige valulikumaks, seal hullumajas oli nööri ja nõelu ja lakki ning värvi. Mu juuksed olid nagu kivitükid. Õnneks saime me ka nänni koju kaasa. L'oreali šampooni ja maski kõige muu hulgas. Tavaliselt mu vannituba on käteseebist juuksemaskini Dove tooted, need on nii mõnusad ja igas riigis alati olemas. Aga see L'oreali juuksemask oli täielik VAU.  Mu juuksed olid pärast sellist põrgulikku päeva nagu beebi karvad, ma ei suutnud nende paitamist lõpetada, sest ma ei olnud oma juukseid nii pehmena väga ammu tundnud! Super. 
Ning jah, ma kaotasin paraja portsu juukseid eile. Kokku ei lugenud ja pole ka kindel kas need kõik minu omad olid, sest mingi osa oli neist tulipunased (siiani müstika?!?) kuid vann oli sinisest juuksepesu veest umbes.

Teile head nädalavahetust, hoidke end. Lähen silmi tilgutama. 

Leidke erinevused

1 comment:

Anonymous said...

Annakas tubli oled ja aina paremaks läheb !kalli ,kalli !