Monday, October 28, 2013

700 posts later

HAHAAAA!

700 ei ole mingi sümboolne number, kuid üsna suur ja ümmargune ikkagi. Jah, mingi hetk täitus siin blogis 700 postitust, päris palju ei ole postituse nime küll väärt aga las nad olla.

Olen terve kauni Sunday Funday veetnud oma blogi läbi lugedes/sirvides. Hoolega olen enda üle naerda saanud, vanu mälestusi hellitanud või nukralt mineviku üle ohanud.

See siin on tegelikult mu teine blogi, esimese tegin ma kuskile MyOpera'sse ja alustasin sellega siis kui sain oma esimese sülearvuti ja läksin teisele reisile Taiwani. Oma esimeselreisil Filipiinidele mul ei olnudki arvutit ja ma tõsiselt üritan meenutada mida ma tol ajal oma päevadega ette võtsin. Iga päev käisin ka interneti-kohvikus, selliseid asautusi vist enam palju ei eksisteeri. Istusin palju pargis ja kuulasin CD-pleierit, mille olin vist kas Aigilt või Tenelt laenutanud. Ja õhtuti tantsisin/laulsin kaasa Britney Spearsi kontserti DVD'le. Mul on nii piinlik seda meenutaga, kuid kahjuks on see tõsi.

Igatahes, ma ei tea miks see Opera blog kaua vastu ei pidanud aga ma alustasin seda selleks, et koduseid oma tegemistega reisidel kursis hoida ja kusjuures tundub, et see on siiani (kuus aastat hiljem) sama liini pidi jätkunud.

Kui ma nüüd oma esimest postitust bloggeris vaatan, siis on seal kirjas kaks tähtsat lauset:
Sama asi uuel lehel siis! :)
Ja seekord mitte kindlasti ei hakka mu ema seda lugema ! :D

Ma ei tea mis mul sel ajal nii väga ema vastu oli või mida ma arvasin, et tema eest varjama peaksin. Kuid täna, mil ema on mu #1 fänn ajas see mind meeletult naerma. 

Mäletan, et olin sel ajal seitsmeteist aastasena just Taiwanist tagasi tulnud ja esimest korda ettekandjana tööle asunud. Huvitav, et ma ei ole kunagi restorani tööst kirjutanud. Kusjuures meeldib see mulle siiani ja on tõsiseid hetki mil ma seda tööd igatsen, nii et ärge üllatuge kui te suvel mind baariletti nühkimas näete. 

Selle lehe pidamine on mu ainus tõsine hobi ja mul on hea meel seda teha. Teiega jagamine, kirjutamine ning vastukaja teeb mind alati rõõmsaks ja ma kavatsen samas rütmis ka jätkata ning loodan, et tulete kaasa. 

Praegu nelja-viie-kuue aasta taguseid postitusi lugedes mõtlen ma tihti, et "taevas aita seda lolli last" no ausõna mis sodi ma olen kokku trükkinud. Aga need on olnud mingil hetkel minu mõtted või emotsioonid ja fakt on see, et ma olen see väike tüdruk olnud kes on selle kirja pannud, nii et ma ei hakka enam ka kustutama. Ja võib-olla viis aastat hiljem ma vaatan tänast postitust täpselt sama pilguga. Üks mu jälgijatest kellega ma hiljuti tutvusin ütles ka, et ta on mu blogil pikemalt silma peal hoidnud ning on aru saada kuidas ma olen arenenud või kasvanud. Ja see on tõsi. Nii lahe on nüüd lugeda oma kunagisi tegemisi või emotsioone. Mind üllatas millised vahejuhtumid, inimesed ja maailmaasjad mulle kunagi on hämmingut tekitanud. 
Blog on veidi nagu mingi ajakapsel. Mul on endalgi hea meel vanu lugusid uuesti meenutada ja läbi elada, osasid juhtumeid ma ei mäletanudki. 

Üks mis selgus oli see, et ma olen kunagi meeletu peoloom olnud, sest esimesed aastad oli iga teine postitus lugu sellest kus ma kuskil jälle ringi maurasin või purjus olin. Yaiiks. Ma mäletan, et kunagi ma mõtlesin, et mina küll seda elustiili maha jätta ei suuda ja vaatasin tüdrukuid kes nädalavahetusel kodus istusid mõttega, et küll nad on igavad inimesed. Ja täna olen mina see igav inimene. 

Aga mis ei ole muutunud on mu sõnade kasutus, teile kindlasti väga tuttavad:
*edasi/tagasi lõbusamate teemade juurde
*niisiis
*igatahes
*kummastav
*ilmselt/ilmselgelt
*esiteks, teiseks, kolmandaks jne
*PLUS

Mõned minu lemmik postitused

Meie küla lood. update See on selline mida ma absoluutselt ei mäletanud ja siiamaani ei ole kindel kust see tekst tuli aga naljakas oli lugeda ning väga palju võib veel tõeks osutuda. 
Mau-Mau Kuidas ma Xiamenis elades kassipoja adopteerisin. Mõnikord siiani mõtlen selle armsa rääbaka peale.
Welcome to the jungle See oli tol ajal mu lemmikuim töö. Siis ei olnud mul veel üldse kogemusi ja see lokatsioon oli fantastiline. Ma mäletan väga hästi neid emotsioone mis mind varahommikul rõdul istudes valdasid. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et samasid modelle kohtan ma veel tulevikus mitmel reisil. 
2010 in pictures Mälestused heast aastast
GZ's next top model  Valisin suvaliselt ühe 'episoodi' viiest välja, kellel see nägemata/lugemata saab juurde vaadata. See tähistab minu õudsaimat agentuuri kogemust. Enne ja pärast seda ei ole ma näinud rohkem draamat ja ebaproffessionaalsust üheski teises. 
NA reisimas Lõbusaid lugusid ühest mu lemmik inimesest kellega ma üldse oma reisidel olen kohtunud. 
The key is to accept yourself Seda postitust ma uuesti läbi lugema ei hakanud aga ma tean väga hästi mis seal kirjas on, sest see periood oli mul mingi enese-avastamise-aeg ja mulle endale tundu, et see punkt kus ma suureks kasvasin.
So here's what you missed last episode Minu armastus Taipei vastu on siiani kustumatu ja ma hüppaksin järgmisele lennule kui saaksin tagasi minna.
Zoo:.... L-Korea oli ka üks õnnetu kogemus, kuid seal oli paar head päeva ja paar head inimest. Tyler on siiani üks mu parimaid reisi-sõpru.
And now it's over Teine hea päev Koreas. Mu lemmik Halloween. 
Wulumuqi Modellinduse parim osa on kahtlemata see, et ma võin sattuda kohtadesse mille olemasolust mul muidu aimugi ei saaks olema. Wulumuqi linn oli kindlasti üks neist. Ja kui ma seal olles ma pidin närvivapustusest otsad andma, siis praegu taaslugedes ma põksun siin omaette hoolega naerda. 
Xiamen- always treating me well Minu naasmine Xiameni. Lemmik korterikaaslased, parim tööreis.
Call me crazy ja Zooperstars Kuidas mu kaelkirjaku lugu alguse sai..
Xi'an I won't miss you Üks jubedaim tööreis. Seda lendu ja rahvamasse ei unusta ma vist elulõpuni. 
First week of KL Nüüd poolteist aastat hiljem endiselt Kuala Lumpuris olles oli päris muhe lugeda oma esimesi emotsioone sellest linnast ja inimestest. Juba siis mainisin ma oma kurikuulsaid treppe ja F1 kuhu ma kindlasti minna tahan.
Langkawi Ei, ei, see ikka oli mu lemmik tööreis. Oh ma ei suudagi neid ära valida. Igatahes need on need hetked kui mulle meenub kui palju mind on õnnistatud. 
Water/Fire Siiani mu lemmik töö-projekt.
Halloween Giveaway Minu ainus giveaway. Minu jaoks oli see väga lõbus ja loodan, et ka teile. Kui võimalus tuleb kavatsen kindlasti midagi sellist veel korraldada. Ja palju õnne Veronts-Mummu. 
Oh boy, do I have a story for you No ma olen kindel, et need kes on mu blogi pikemalt jälginud ei ole veel unustanud Viva la Olga't. Huvitav mis temast saanud on !?
My wonderful F1 weekend Pealkiri ütleb kõik, selliseid võimalusi tuleb vaid kord elus. 
Vlog Siem Riep Minu kõige erilisem reis üleüldse. Kui aeg on õige kuulete sellest ehk ka rohkem . 
Sushi+Spice Girls Noo, seda lugu te teate kõik  ja kindlasti ei ole see mu 'lemmik' let's say aga see oli päev mis muutis mu elu palju rohkem kui ma oleks iial oodanud. 
---------------------

Niisiis. Küllap on nüüd aeg järgmiseks seitsmesajaks või mis iganes number postituseks. Tänud teile, et olete kaasa elanud ning truuks ja tubliks jäänud. See on nii lahe! Tõesti . Suur tänu !





3 comments:

evelind said...

Juhhuu!
Õnnitlen! :)

Grete said...

Peaasi, et sul kirjutamise isu ära ei lähe. Väga vahva on siit niiskest eestist sinu seiklustele kaasa elada. Õnnitlen ja kallid. :)

Merike V-T said...

Meie siit kaugelt päikeselisest Ameerikamaalt elame ka ikka aeg ajalt kaasa. Kallid sulle