Tuesday, September 17, 2013

Always Sunny in Kuala Lumpur

Tere ilusat uut nädalat.

Esmaspäeval tähistas Malaisia Malaisia Päeva, mis siis põhimõtteliselt tähendab sama mida meil iseseisvumine, ja siin ka siis osariikide moodustumist ühtseks Malaisiaks, muuseas riigi hüüdlause või slogan ongi 1Malaysia, mis küllap sellest tulebki. Mina tähistasin tähtsat sündmust pikali ühelt küljelt teisele rullides ja Always Sunny in Phildelphia't vaadates. Tõepoolest ei olnud jaksu ega tahtmist mitte midagi kasulikku teha ja hea oligi. Sest tänasest tunnen ma end nagu tõeline modell. Päevad on täis topitud igasugust kammaijaad ja see on KL'i tavaliselt aeglaste päevade juures väga ootamatu.

Tänane graafik:

10.00 Wallis show casting.

12.00 eelmise show fitting, kuna ma selle bookisin. jee. (võrratult koledad riided). Muuseas, mulle tundub, et eestlasi satub Malaisiasse järjest rohkem. Eelmine kord koju lennates istus minuga koos vähemalt kolm eest paari inimesi, erinevates gruppides. Siia lennates nägin ka eesti perekonda lennukis ja ma ei tea kas KL on tõepoolest nii väike, kuid mingi lolli ime läbi jalutas see sama perekond minu koledate riiete poodi sisse. Ma ei tohiks siin oma Igori teksades istudes järgneval teemal sõna võtta aga see on minu blog, nii et ma ikkagi võtan.. Enne kui see perekond üldse eesti keelt hakkas rääkima jäi mul pilk pidama tüdrukul, sest ta meenutas mulle Intsu-Ingat (ärge arvustage mind, mingi aeg ei saanud uudiseid kuidagi läbi vaadata ilma, et tema nägu sealt vahelt läbi käiks) , siis meenutas ta mulle hoopis tüdrukut mu enda minevikust Gia-pidude ajastust. Ilmselt ei olnud ta üks ega teine, kuid see pani mind mõtlema, et Eestimaa peal käib ringi järelikult päris palju nõiaintsuinga-tüüpi potentsiaalselt ilusaid tüdrukuid, kuid jah..
Igatahes ma eesti keelset sõna sekka ei öelnud aga tore on sealseid inimesi alati näha, kasvõi ainult vaadata.

14.00 Empro make-up show fitting. Ma nuputasin, et mida nad meie peal küll proovida tahavad. Kas meiki? Ei, ilmselt ikka mõnda musta väikest kleiti mis tavaliselt sellistel üritustel selga aetakse. Aga oh ei.. saabusime kambakesi kostüümilaenutusse!! See on minu unistuste töökoht, ma loodan, et mul on kunagi endal ka kostüümi laenutus - pood - butiik ja siis ma nälgin surnuks. Aga see oleks minu jaoks lahe koht, sest te kõik ilmselt mäletate, et Halloween ON mu lemmik tähtpäev ja juba praegu olen ma selle aasta kostüümile mõelnud, ehk saate mind jälle aidata.
Fittingut oodates rääkisime tüdrukutega oma igapäevastest väljas käikudest. See on uskumatu aga mitte kunagi varem ei ole keegi olnud nii hirmul majast väljumise ees kui see grupp Base modelle. Lausa tragikomöödiline, et me kõik astume toauksest välja ettevalmistudes selleks, et kohe meid rünnatakse. Kõigil on oma ettevaatus tehnikad - mõni proovib kasvõi ukse eest takso saada, et kilomeeter metroosse sõita (see on tavaliselt suht võimatu), teine käib ringi meesteriietes (nagu ka mina vabadel päevadel), kolmas mässib end salli sisse, et võimalikult nähtamatuks teha, neljas kannab juukselakki käes, et võimalikke vargaid peletada (ma ostsin eestist kaks pudelit pipragaasi kaasa, ühe andsin teisele eestlasele)
See teeb mind natukene rõõmsamaks, et mina ei ole ainus psühho-paranoiline-hädavares.

16.00 jõusaal, mille asemel oleks ma pidanud agentuuris briefingul olema, kuid kuidagi lipsas see mu kõrvadest mööda. ups.

Homme:
9.00 Wallis show proov
14.00 Valentino Red fitting
15.00 Khoon Hooi lookbook pildistamine
18.00 Wallis show
Mõistagi on kõik lokatsioonid mööda linna laiali.

2 comments:

Anonymous said...

,,vähemalt kolm eest paari inimesi,,
parim lause üle tüki aja. Ma irnusin tükk aega.
Emm

Anna-Liisa said...

No oli kolm paari ju. Kui ma oleks öelnud, et vähemalt kuus inimest, siis te kõik oleksite arvanud, et kamp eestlasi. Ja see ei oleks üldse eriline olnud.