Wednesday, June 19, 2013

End of another journey.

Mul on praegu aega väga napilt aga tahtsin teile veidi pajatada. 

Siiamaani olen ma nutnud ainult kaks korda!
Kompsud on pakitud ja mu lend läheb kümne tunni pärast! Loomulikult tahaks ma ringi hüpata ja karjuda - JESS! Aga samas on üli raske jälle öelda nägemist. 

Eile oli minu jaoks eriline päev. Ma just mõtlesin, et ma ei korraldanudki seekord "viimast pidu", ma ei käinud üldse viimasel ajal väljas. Eile hommikul ma olin nii liigutatud, sest .. helistasin oma naaber korteris elavale poisile, et ega ta kuskile välja ei lähe, ma liituksin temaga (sest kui mul võimalus on, siis ma lahkun korterist kellegagi koos, kindlam) ta ütles, et ta ei lähe kuhugile, kuid ära muretse ma saadan su ära. Ma mõtlesin, et fuck mul on ikka vedanud, et mul on sõpru kes viitsivad ilma küsimata oma 15.korruse korterist alla kobida, mind linna saata ja siis tagasi tulla. Pisar tuli silma. 

Õhtul sain ma sõnumi, et ma läheksin Dukes&Duchess'i, see on baar/restoran kus me käime modellidega iga Kolmapäev. Kuna eile oli Teisipäev, siis oli see ootamatu kutse ja kui me õhtul kohale jõudsime olid seal KÕIK minu parimad siinsed sõbrad/tuttavad, kaasa arvatud agentuur. See on esmakordne juhtum, sest alati on keegi kes ei saa/jõua/taha tulla. Ma ei suutnud seda uskuda, et mul on inimesed kes viitsivad sellist asja korraldada, et üldse tullakse selle idee peale. Tasub mainida, et see baar on KL piirkonnast väljas ja tavaliselt läheme me sinna kohale tellitud bussiga. Mind on tõesti õnnistatud heade inimestega, nii kodus kui ka minu teekondadel ja ma ei jõua ära tänada neid kõiki selle eest. See oli parim "last night" minu kõikide reiside jooksul, mida on nüüdseks kogunenud juba omajagu. 

KL on muutumas minu teiseks koduks, ma olen siin kahe korra jooksul kokku elanud seitse kuud ja juba üsna pea tagasi tulemas. Seetõttu ei valanud ma eelmisel ööl palju pisaraid, sest ma tean, et paljusid neist kohtan ma peagi uuesti, lisaks modellidega jooksen ma kokku ühes või teises kohas ikka ja jälle. Me kõik liigume eludega edasi, tekitame uusi parimaid sõpru järgnevaks hooajaks ja lahkume uuesti. Circle-of-model-life. Kõige raskem on lahkuda kallimatest, neid jääb loomulikel põhjustel igatsema nädalaks-paariks. Aga mul on ka üks päris sõber- Cristian, italiaano, temast kirjutasin ma juba Shanghai ajal kui me esimest korda kohtusime. Me jõudsime KL'i samal ajal ja ta on olnud mu siinse elu igapäevane osa. Me oleme tingimusteta hoidnud ja hoolinud teineteisest, ta on olnud mulle venna eest ning meie elustiili juures sellist sõpra leida on tõeline kingitus. Ma tean, et meie reisid järgmise aasta jooksul vähemalt ei kattu, nii et eile öösel talle head aega öeldes jooksid pisarad iseenesest silmadest välja. Oeh. 

Aga nüüd olen ma alustamas uut seiklust oma päris päris sõprade sõbrannadega, perega, koeraga, kassidega. Suvi. Kodu. Ma ei jõua ära oodata puhast kööki, voodit mis seisab kindlalt jalgadel, toitu mida mu ema mulle iga päev valmistama hakkab, bensiinijaama pannkooke hakkliha ja rohke hapukoorega, Häädemeestet, Pärnut, Kabli. 


LISAKS: Uus ja huvitav uudis - ma töötan nüüd Base Modelsis mitte ainult modellina, vaid ka skaut/booker/konsultant , nii et kõik uued ja vanad modellid kes on huvitatud Malaisiasse reisimisest võtke minuga ühendust või kohtuge minuga oma emaagentuuris :)

No comments: