Friday, January 4, 2013

Moment of silence..


Ja tagasi tõsisemate teemade juurde,

See aasta ei ole möödunud ühtegi päeva ilma, et ma oleks rääkinud, kuulnud või mõelnud kahekümnekahe aatase brasiilia tüdruku peale. Uus aasta algas brasiillastele väga kurvalt ja meile kõigile siin üsna šokeerivalt.

Esimesel jaanuaril olin mina ja mu väga hea sõber teisest agentuurist esimesed ärkajad peale aastavahetuse möllu. Rääkisime temaga skypes kui ta mulle järsku ütles, et "Sa ei kujuta ette mis just juhtus!" Kell 9 hommikul leidis üks brass teise laiba vannitoa aknast 14 korrust alla vaadates. Eelmine õhtu oli ta meie kõigiga klubis olnud. Mida kuradit juhtus ?

Enne seda olid nad boyfriendiga lahku läinud, kuid see tundus liiga lihtne põhjus hüppamiseks. Järgmised tunnid, päevad käisidki ainult selle juhtumi ümber. Helistasin muidugi kohe Martinile, et 'uudist' jagada ja kommenteerida. Jah, me teeme seda. Kui ma olin kõik ette ladunud, siis hakkas ta mind sõimama "Mida sa naerad?? See ei ole üldse naljakas!!!" Siis panin ma ise ka tähele, et ma turtsatasin naerda või käitusin kuidagi kohatult. Ja siis ma ütlesin talle oma arvamuse..

Võib-olla ei ole mul siin palju sõnaõigust ja ilmselt ei peaks ma väga kõva häälega kraaksuma. KUID ma tõesti ei suuda tüdrukule kaasa tunda. Ma arvan, et elu on ilus kingitus, mis on meile kõigile antud mingil heal põhjusel, et see siis lihtsalt aknast välja visata (sõna otseses mõttes, seekord). Ma ei mõista. Senikaua kuni meil on ümber armastav perekond on kõik raskused ületatavad ja lõpuks on võimalus tugevama inimesena sellest välja tulla. Kuid tema otsustas oma perekonnale tekitada ette kujutamatut valu, muutis oma kallima elu põrguks ja ajas terve Brasiilia tagajalgadele kuidas ta surnukeha siit Hiinast üldse koju tagasi saada.

Üsna pea levis uudis kogu Facebookis, kõik levitasid teadet, et Brasiilia meedia ja valitsus midagi ette võtaks. Loomulikult ei olnud tal ka kindlustust (mis küll enesetappu ei kata, kuid oleks vähemalt kiiresti juurdlust alustanud). Kuna meil olid siin veel kaks päeva pühad, siis nad ei saanudki konsulaadiga ühendust. Loomulikult kõik ta pere ja sõbrad ütlesid, et see on võimatu, et ta end ise aknast alla viskas, süüdistati Hiina politseid kellel on "kergem öelda, et ta end ise ära tappis". Tüdruk oli ju ometi nii perekeskne ja väga usklik, rõõmsameelne ning üldse mitte dramaatiline.

Muidugi on veel võimalus, et narkootikumid olid mängus, kuigi ta kuuldavasti ise ei tarvitanud, siis  on veel viimane võimalus, et keegi sokutas midagi tema joogi sisse, mis võis ta pea sassi ajada. Eks seda selgitab uurimine, kuid minu arust oleks see parim variant ülihalva loo juures, vähemalt ei peaks tema lähedased end elulõpuni süüdistama.

Olen jälginud uudiseid mis Brasiilia meedis selle kohta on, nuttev ema, kes palub valitsuse abi tütra tagasi trantsportimisel. See on lihtsalt südantmurdev. Ja mis väga üllatav oli.. kuigi brassid on muidu nii kokkuhoidvad, siis kommentaare lugedes avastasin ma imestades, et nad on veelgi õelamad kui Eestlased (kuigi ma kardan, et eestlastelt tuleksid sarnased kommentaarid). Iga teine kommentaator väitis end kindlalt teadvat, et tegemist on prostituudiga, mis ei ole kindlasti tõsi. Ülejäänud arvasid, et talle ei ole mingit abi vaja, sest ta ei ole ju ometi brasiilias maksumaksja, juba on läinud mujale tööle.

Eile nägime castingul lõpuks tüdrukut kes ta leidis. See vaene inimene peab nüüd oma eluga edasi minema, vaevalt, et ta seda päeva iialgi unustada saab. Ta rääkis, et kui nad käisid korterist oma asju võtmas, siis nad tõesti nägid, kuidas politsei juba sõrmejälgi pühkisid, mis tõestasid, et ta oli ise välja roninud, plus oli see aken selline kust ei saa kedagi lihtsalt välja lükata. Kuid sel samal öösel oli ta veel saatnud oma boyfriendile sõnumi "Ma soovin, et sa sureksid." Novot siis. Draamat.

Kuna ta kirja ega midagi ei jätnud, siis jäävad tuhat küsimust lõplikult vastusteta. Kahjuks.
Väga kummaline, et kõikides akendest/rõdudest valis ta just vannitoa akna, mis on siin (nagu igas normaalses vannitoas) väga väike. Ja see ei saanud dušši all tekkinud idee olla, sest tal olid riided seljas. Muuseas, Hiinas on enamuste akende ja loomulikult rõdude ees suured piirded ja paljudes korterites ei käi aknad üldse lahti ja mulle räägiti, et see on nii sellepärast, ET hiinlased võivad üksi ruumi jäädes klaustrofoobiliseks (?) muutuda, kuna nad on alati ümbritsetud paljudest inimestest. Ma ei tea kas see on tõsi.

Hoidke ja toetage neid kes teile kallid! 

Aa, veel. Rääkides reisikindlustusest. Igal reisil on ema mulle selle esimese asjana kaasa pakkinud. See peaks aitama siis igasuguste reisi tõrgete, terviseprobleemide ja kuridegude korral. Ma ei ole kohanud veel ühtegi brassi või venelast kellel see tehtud oleks. Miks ? Oh, sest Hiinas on ju arsti juures käimine nii odav. Jah, kas tõesti ? See ei olnud eriti odav mu sõbrale kellel ootamatult oli vaja operatsiooni 'mingite'kivide eemaldamiseks. See ei läinud üldse odavaks minu agentuuri kaaslasele kuu aega tagasi kui tema viimasel õhtul varastati ta kott koos passiga, mis tähendas seda, et ta pidi veel nädalaks Hiinasse jääma kaotades sellega oma lennu Brasiiliasse ja nädalase laevakruiisi perega. Ja kindlasti ei lähe see odavaks (et Jumal hoiaks ei peaks seda kellelgi kunagi vaja minema) kui on vaja laipa kuskil koju viia. Mu leedukast sõbranna ütles, et ptui-ptui-ptui aga see viimane on peamine põhjus miks ta endale kindlustuse tegi.

Reisige turvaliselt !

1 comment:

Anonymous said...

Armastan, et oled tark ja mõtlev inimene. Emm