Monday, November 26, 2012

Weekly roundup

Heihei.
Uus nädal on alanud ja aeg on eelmine kokku võtta. Eelmine nädal möödus väga positiivselt ja üha enam mulle meeldib siin linnas. Mis on väga suur üllatus minule endale. Esiteks, nagu mõned teist juba teavad olin ma Kolmapäeval Hong Kongis. Sinna ma satun aasta jooksul nii üks kuni mitu-mitu korda. Tavaliselt mulle sellised kähkukad ei meeldi, st. ühe-kahe päevased reisid, sest need on pikad ja väsitavad päevad. Seekord panin ma plaani paika juba Hiinas, et külastan nö. vaatamisväärsusi ja oma lemmik kohtasid linnas, et mõned pildid teha, sest ma ei ole kunagi varem seda teinud. Jällegi imelik.

Oh, las ma räägin teile kuidas viisa protsess ka toimib. Varasematel aastatel olen ma alati sellega omal käel hakkama saanud, tavaliselt tegin ma Hiina viisa alati Japan Travel Agency's. Taolisi agentuure kes ühe päevaga Hiina viisa teeb on HK'is mustmiljon, iga nurga peal Kowloonis. Eestlastele on viisa hind 400-500HKD, ehk 40-50eurot, üks sisenemine, kolmeks kuuks, vaja läheb ainult ühte passipilti ja ankeeti mis tuleb täita. Eestis on see protsess absoluutne nuss, olgem ausad. Paberimajandus mis on sama tulemuse nimel vaja teha on meeletu. Alustades piletitest, hotelli broneering, panga väljavõtted, kutse Hiinast jne. Naljakas on see, et mõndadele rahvustele see nii kergelt ei tule ka HK's. Näiteks Prantslased peavad kolm päeva vähemalt ootama oma viisat. Brassid maksavad üle poole rohkem kui meie. Venelased, kui nad üldse viisa saavad, siis tihti vaid 15 päevaks või üheks kuuks ning samuti palju kallima hinnaga. 

Viimased kolm korda olen ma viisa teinud Mr. Shao'ga. Kõik modellid teavad teda ja ta on alati olemas täpselt seal kus teda vaja on. Ta alustab vist oma päeva Shenzhenis, korjab sealt peale esimesed viisalised ja liigub edasi järjest alla poole kuni HK kesklinnani. Kui sul passipilti ei juhtu olema, siis teeb ta oma digikaameraga sinust koha peal pildi ja kõik, isegi ankeeti ei tule täita. Ma ei tea kas ta tegevus üldse seaduslik on aga alati on kõik toimiud kui kellavärk, kell kuus samal päeval saan oma passi jälle tagasi ja võin kuhu tahan minna. Viisa hind on natukene kallim, 60eurot. 

Esimese asjana Hong Kongis kappasin Causeway Bayle, nagu alati, ma ei tea miks. Kuid see piirkond on mulle nii tuttav ja kodune. Kui ma metroost välja astusin ja jälle oma tuttavat tänavat nägin tuli mulle järsku meelde, et täpselt kolm aastat tagasi olin ma esimest korda sel tänaval. Kolm aastat möödus sellest kui ma esimest korda Hong Kongi kolisin ja just Causeway Bay'le elama. Iga hommik käisin naabermajas Starbucksis ja baristadest said juba sõbrad, kes siiamaani Facebookis igakord laikivad mu staatust kui ma mainin, et HK's olen.
Läksingi esimese asjana samasse kohvikusse, kell oli alles 11 hommikul ja üks võõras inimene tegi mu päeva kohe alguses paremaks. Minu juurde tuli üks noormees, hiinlane, ja küsis, et kas ma saan inglise keelest aru. Vastasin kulmukortsutades, et jaaa. Huvitav mis sealt nüüd tuleb. Siis ta andis mulle paberilehe, millele oli kirjutatud "You're charming!". Ka praegu sellele tagasi mõeldes tuleb mul naeratus näole, nagu ka siis. Ma vastasin "Thanks" ja tema ütles, et "Ma lihtsalt tahtsin, et sa teaksid." ning soovis mulle head päeva ja ma vastasin samaga. Ilmselt käib ta paljude juures sama sõnumiga, kuid see ei ole oluline, sest see inimene lihtsalt tegi mulle komplimendi, ilma et ta midagi vastu tahaks, näiteks mu numbrit või päritolu teada jne, nagu tihti juhtunud on. Ma vahtisin seal nagu lollakas oma kohvi oodates, suu kõrvuni ja mõtlesin kui suur jõud on inimese sõnadel. Ka võõra inimese.
Näiteks, ka ise ettekandjana töötades ma tean kuidas see võib tuju ära rikkuda kui mõni klient ilma põhjuseta klähvib su peale, võib-olla tal oli väga halb päev ja tal on vaja kedagi kelle peal oma viha välja elada. Mitte midagi isiklikku. Või näiteks samas olukorras kellegi head soovivad sõnad või naeratus paneb mõtlema, et "Hei, maailm ei olegi nii kole ja sünge paik." Ma üritan seda kõike ka tulevikus meeles pidada.

Edasi läksin ma, nagu alati, Times Square'le, mis asub samas piirkonnas. Juba ammu ma teadsin, et järgmine kord HK'i minnes pean ma uue telefoni endale ostma, sest eelmine ähvardas kohe-kohe ära minestada. Ei, kui nii juba rääkida, siis minestas ta ära iga päev ja vajas restarti, nii et ähvardas siis ära surra. Igatahes, Hiinast ei julgeks ma kunagi telefoni (uuesti) osta. Isegi "normaalsest" poest ostes võib täieliku huinaa otsa sattuda. Kui siis ainult ametlikust Apple Store'st iPhone, need on kindlalt originaalid ja tublid telefonid. Rääkides sellest, siis iPhone oleks olnud kindlasti kindlaim ja lihtsaim valik, kuid ma mõtlesin, et kuna mul juba iPod ja iPad on, siis 500€ telefoni peale kulutada tundus mõttetu. Kuid ma olen endiselt seda meelt, et iPhone on kindel ja kõige lihtsama süsteemiga nutitelefon. 

Times  Square on üheksa korruseline kaubamaja, kaks ülemist korrust on täis elektroonika poode, kust ma ka aasta alguses oma kaamera ostsin ja seekord uue Blackberry, mille välimus ja disain on mulle alati meeldinud. 9. korrusel on seal parim raamatupood mida ma olen näinud ja millest vist varem ka rääkinud, mitu korda. Iga kord linnas olles käin ma sealt alati läbi, sest seal saab hea hulga kvaliteet aega veeta. Kuigi mul on nüüd iBooks app, tänu millele saan ma raamatute pealt ruumi ja raha kokku hoida, siis ostsin ma ikkagi ühe raamatu- Nick Vuijic "Unstoppable" , mis on juba teine raamat temalt. Sellest kunagi võib-olla lähemalt. See on kummaline ja kurb, et seda ei ole Eestis avaldatud. 

Iga kuu dekoreeritakse Times Square erinevalt, neil on alati mingi lahe välja panek, näiteks kui mõni uus suur film välja tuleb, siis selle teemaline jne. Seekord siis Lego jõulud.

Victoria Park, mis on kaa Causeway Bay'l. Seal elades käisin ma pargis igapäev jalutamas, see oli lihtsalt mu lemmik koht. Jama lugu oli see, et mind õnnistati toll päeval kehva ilmaga. Pilvine, hooti sadas vihma krae vahele, tuul tahtis pikali tõmmata ja kõik sellega kaasas käiv. 


Hong Kong oli kunagi kaluriküla. 
See on muuseas kellegi kodu. 


Stars Avenue. Te kõik teate Hollywood'i Walk of Fame'i. Noh, Hong Kongis on midagi sarnast Tsim Sha Tsui peatuses, Kowlooni pool. Ma arvan, et mina ja ilmselt ka teise tunneme ära sealt ainult kolm tähte- Jet Li, Bruce Lee ja loomulikult Jackie Chan. Ülejäänud on kohalikud Hiina ja Hong Kongi staarid. Ilusa ilmaga on see super koht jalutamiseks. Mina jäin beebi-orkaani kätte. 

Ülejäänud nädal oli ka väga lahe. Ma olen siin juba saanud palju uusi tuttavaid ja näinud vanu nägusid. Tegin ka oma esimese töö. Mis oli show. Ja kuigi ma olen vist juba 100 showd teinud, oli see midagi hoopis teistsugust. Võib öelda, et Tene õudusunenägu. Esiteks läksin ma lavale (mis oli väljas, jälle ühes fake-linnakeses, nagu lossihoov) jalgrattaga. Teise ringi ajal läksin ma lavale koos puudliga. Õnneks oli ta väga koostöö valmis ja jalutas enamvähem terve tee minu kõrval. Natukene nuuskis ringi, kuid üldiselt tubli. Kuni lõpuni, mil ta nägi oma omanikku. Vajutas lava lõpus tagumiku maha ja ei liigu enam. Kõik vaatasid ja näitasid näpuga, kuidas ma koera sikutasin ja palusin, kuid ei midagi kuni omanik tuli ja ta ära võttis. Huh. Show finaalis Tulid kõik 30 modelli läbi-segi lavale (umbes nagu Chaneli show lõpus) kõigil neli valget õhupalli nööri otsas, nii et see oli nagu valge õhupalli meri. Päris kift :) 
Lisaks bookisin ma see nädal ka kolme päevase pulmakleidi kataloogi. Jeee, ma saan miljonäriks. Tegelikult mitte, kuid vähemalt saan ma kolme kuu üüri ja natukene peale ära tasutud, mis laseb ka kergemini hingata ja annab lootust, et ma võiksin siin edukalt töötada. Ma loodan loodan. 

Nüüd ma pean castingule jooksma, 

Tsau. Olge tublid,

kas te mäletate kui lahe oli kunagi Kadrisanti joosta  ? 


4 comments:

Anonymous said...

Väga äge, et sul kõik hästi läheb ja tuju on hea! :)
Ja ma tahan su uut telefoni näha. Nii, et üks edev postitus olgu olla! :D
Egge

aa..ja ei ole see iphone nii lollikindel midagi, kommenteerimiseks, pidin oma nokialutsu välja kraapima. :D

evelind said...

oi, on jah hea kuulda, et sul nägu naerul, ma hakkasin selle olga pärast juba muretsema. aga tore!
ja kadrisanti tahaks täiega joosta...

Anonymous said...

Issand olege siis ükskord sanditamise ajal kodus ja teeme ühed sandi ringid.oleme Elmaga kohe käpad, ta käib koguaeg peale, aga kahekesi on igav. Emm

evelind said...

no ma ei tea, ma pean ikka väfa kõvasti vaeva nägema, et sanditamise ajal kodus olla...samas me võime ju alati mingil muul päeval sanditada..