Saturday, October 20, 2012

Tähetolm


Hey ya'll
Ma mõtlesin päeva ja pool kas ma üldse hakkan järgnevast kirjutama. Kui te seda postitust näete siis järelikult..

Kuna K.Lust on kuulsuste jahilt tagasi tõmbunud võtan ma korraks tema töö üle. Ehk olete märganud, et seekord Shanghaist ei ole ühtegi pidust postitust tulnud. Põhjus lihtne - ma ei ole kuigi palju väljas käinud.
Neljapäeval aga võtsime retke ette, kohalikus hotspotis oli Sean Kingstoni kontsert. Eelmine päev pakkus üks modell minu toakaaslasele 'musta tööd' sellele üritusele. 'Black job'iks nimetame me seda kui modell ilma agentuuri teadmata kellelegi töötab ja sellega endale sularaha taskusse kühveldab (seda on märgatavalt vähem kui läbi agentuuri makstakse, kuid kõik läheb oma tasku nii, et tundub paljudele väga ahvatlev). Ma ei ole kordagi oma päevade jooksul sellist asja teinud. See on minumeelest nii ebaproffessionaalne ja tähendab, et modellil ei ole mingit austust oma agendi ja agentuuri vastu. Niisiis soovitasin ma tal mitte seda varianti kaaluda ja õnneks võttis ta mu nõu kuulda. Eriti veel töö klubis kus on palju inimesi kohal ja keegi teab alati kedagi jne. Ehk see tuleks niikuinii välja ja see on parim võimalus oma agentuurile või lausa karjäärile 'nägemist' öelda.

See töö nägi siis endast ette seda, et tüdrukud käivad aluspesus mööda baariletti ja teevad 'fashionshow'. Show hakkas üsna kohe peale seda kui me sinna jõudsime ja ma olin ausalt šokis. Ühte neist tüdrukutest ma teadsin ja kui ta meie poole seljaga oli, siis ma karjusin nii kõvasti "Oh my god!", et isegi eemal seisvad inimesed üle muusika kuulsid mind. Tüdruk oli pmst alasti, tutti kandsid imepisikesed stringid ja ülevalpool läbipaistev rinnahoidja(moodi asi). Oh my god, tõsiselt. Mul ei olnud lihtsalt muid sõnu. Need inimesed nimetavad end korralikeks modellideks. Kui nad oleksid veidi madalamal olnud oleks saanud neile kupüüre trussikute vahele toppida. Ja ma ütlen esimest korda välja summa mida neile maksti - 150 eurot. Sellise raha eest ei roniks enamus modelle isegi täiskostüümis lavale. Ja mitte mingil juhul pea-olematus aluspesus ja ööklubis kus terve Shanghai topib oma telefonid lausa neile jalgevahele, et pildistada/filmida. Nagu fuck!? Üks tüdruk, kes oli eriti enesekindel, naeratas ja lehvis ringi kukkus peaaegu lavalt alla ja oleks baari segi lömastanud. Olgem ausad, me kõik ootasime, et midagi taolist juhtuks. Ausalt oli mul neist kõigist kahju. Ma kuulsin kuidas kõrval seisvad inimesed tüdrukuid kommenteerisid, mõnda väga jälgilt, teine tunnistati paksuks jne. Kohutav.

Õnneks sai show peagi läbi ja jäädi S.Kingstoni ootama. Ma esmalt ei märganudki kui ta lavale jõudis, mu toakaaslane tuleb välja, et on fänn ja hüppas kuskil rahva sees. Ma jäin baari poolele, sest seal oli lahe olla siis kui kõik inimesed punnitasid end kortsu tantsuplatsile. S.K. repertuaarist tean ma ainult ühte lugu, nagu meist enamus, ma usun - bjuuuutiful göörls, nii et mul ei olnud seal muud teha kui pead kaasa nõksutada. See oli siililegi selge, et laivis ei laula ta s*ttagi, lindi peal kõlas ta mulle nagu väike tüdruk, maigitas suud kaasa ja ainus mis ta 'laulis' oli "yo!yo!yo!" või "Sean Kingston in the house, motherfuckers!" või "Put your hands together for Sean Kingston". Kuigi ta varem mulle jättis piltidelt (ma tean, imelik) sümpaatse mulje, siis see kord jäi mulle väga ebameeldiv tunne tema kohta. Üsna pikalt joodeldas ta seal ja kutsus kõiki Kuningale kaasa hüppama. Pff.

Kui esinemine lõppes, siis muidugi kõik hakkasid laiali vajuma. Meie omadest oli alles vaid mu toakaaslane, mina ja meie naabripoiss. Sel ajal kui ma barmaniga  shotte alla kulistasin üritas mu toakaaslane paaniliselt Sean Kingstoni lauda pääselda, see sama palja persega aluspesu modell, tema sõbranna, oli juba lauas ja 'teda ei lasta sisse'. See kõlas nii veidralt, et ma arvasin, et ta teeb nalja. Mõne hetke pärast sain sõnumi, et ta on S.K. lauas. Noh, palju õnne. Mul on muuseas barmaniga suhe. See on arenenud juba nii kaugele, et meie vestlused on väga sügavamõttelised - "Gin Tonic!" "Here you go, my love" . Viimasel ööl ta lausa loopis mind jääga, ilmselt on see nende töös väga romantiline žest. Igatahes. Kohe varsti nägin ma oma toakaaslast ja teist tüdrukut kolme musta mehega meist mööda tuhisemas. Ja sellele järgnes sõnum, et ta lahkub, koos S.K.ga. Ee, okei.. me jäime naabriga kahekesti klubisse. Edasi tuli veel rida sõnumeid, et ei, ta ikka läheb koju ja et ta ei tunne end hästi jne. See pani mind veidi muretsema ja otsustasime ka koju minna. Kui me lõpuks tüdrukuga uuesti kokku saime, siis ta rääkis ära, et neid oli pargitud mikrobussi, mis võttis suuna hotelli. Daa! Neile küsiti, et kas nad on 'lahedad' ja tahaksid 'lõbutseda' või ei ole neil mõtet aega raisata. Mul on hea meel, et mu toakaaslane ikkagi koju tuli. Natukene norisin teda, et ta on groupie aga no tegelt ka, huvitav mis teisel põhjusel vedada endaga kaasa kahte suvalist tüdrukut kell 3 öösel !?

Kui öeldakse, et ka kuulsused on inimesed ja et nad elavad täiesti tavalist elu, siis mulle tundub, et on üks teatud grupp selliseid, kes tõesti on 24/7 staarid, bling-bling, raha, bitches jne. Ma ausaltöeldes ei saa eriti hästi suheldud ameerika 'gängstadega', sest minumeelest nad ei räägi normaalset keelt ja ma ei tea kuidas arendada vestlust mis algab sõnadega 'what up dawg'.

Mu toakaaslase seiklus tõi mulle meelde aasta taguse juhtumi minu enda tagasihoidlikust kogemuste laekast. Mu tuttav tõi Nike promotuuri raames linna ühe maailma (kuri)kuulsaima korvpalluri. See oli samuti neljapäevane päev, me käisime sõbraga dinneril ja ta küsis kas ma tahan minna ühte uude baari mis alles järgmine päev avatakse, et ta tahaks selle korvapalluriga kohtuda (kõik mu sõbrad seal linnas on hingavad korvpalli). Esialgu läksime oma tavalisse klubisse kus kõigiga kokku saime. Seal olid ka ainult oma tuttavad inimesed ja kamp hiiglaslikke mustanahalisi. Ma tundsin nagu kääbik ennast. Kuna ma kossu ei jälgi, siis muidugi ei saanud ma esmalt arugi milline neist see kõige tähtsam on. Rääkisin seal ühe ja teisega ja nemad tundusid küll chillid ja pigem isegi tagasihoidlikud aga ikka see kõnemaneer millele ma alati pihta ei saa. Sealt edasi läksime siis sinna uude baari. Mina jagasin autot oma sõbra ja selle korvpalluri manageriga, kes oli ülimalt viisakas inimene ja uuris palju kohaliku elu järgi , mitte ei rääkinud kui awesome tema või ta klient/parim sõber on. . aga vau, nii uhket autot ei ole ma ei enne ega pärast seda korda näinud. Ma isegi ei oska arvata mis mark see võis olla, kuid ülimalt luksuslik. Lahe.

Kui me baari jõudsime, siis selle ees kõik inimesed olid pöördes ja kiljusid. See oli nii naljakas, et mina seal kõigi vahel tuterdasin . Tüübid pressisid end kõik ühe laua taha ja istusid vaikselt, isegi omavahel eriti ei rääkinud. See oli nii imelik, ma ka ei teadnud mida teha, õnneks oli minu tuttavaid juba rohkem kogunenud ja see andis mulle vabaduse mööda baari ringi lennata. Kõik inimesed olid väga lahedad ja kõik bueno. Kuid siis.. tuli kamp kohalikke väga üles vuntsitud tüdrukuid, kes ei räägi inglise keelt. Ja õigepea läksid nad kõik koos minema.

So, ma mõtlen.. need staarid reisivad aastaringselt mööda maailma. Igas riigis-linnas-külas tahavad kõik neile näpud külge saada. Imelik, no ? Ma ei teagi mis selle jutu point on ja selleks kahtlesin pikalt kas üldse kirjutada (ühe looga lausa aasta ja peale) aga ma ei tea.. mulle ei meeldi.

Kuulsustega on alati lahe kohtuda, ikkagi staarid juuu. Tänu modellindusele isegi Aasias olen ma ühte kuni mitut näinud. Kõige lahedam mälestus oli Kevin Spacey'st, sest tema on tõsiselt lahe näitleja  see kohtumine oli nii ootamatu kõige imelikumas kohas ja vot oligi nagu tavaline inimene, tuli ilma kära ja ette kuulutamiseta ning ei olnud ümbritsetud agentidest-turvameestest. Lahe.

No comments: