Wednesday, May 16, 2012

(Not) a bad hair day.

Tere kõik suured ja väikesed,

Esiteks on mul ütlemata hea meel, et paljud rõõmustavad mu koju tuleku üle. Suured tänud ja tõesti ei jõua seda ära oodata. Kuigi just peale pileti bookimist sain teada, et 23juuni on siin MMA matš mida oleks tahtnud väga näha. Aga noh, eks saab kodus madistada.

Nädal või veidi rohkem tagasi käisin castingul (neid ei juhtu siin tihti olema) mis oli "juukse toote pakendi pildistamine". Täpsemalt ma midagi selle kohta ei teadnud. Ma natukene lootsin seda saada, sest ma olen seal stuudios varem töötanud ja saan nende inimestega väga hästi läbi, kuid ma nägin neid pilte mis castingul tehti ja mu lootus suri järk-järgult. Kuni eilseni olin selle täiesti unustanud juba.

Ja siis eile me istusime toakaaslasega (kes täna muuseas lahkus) oma voodites kui mulle tuli sõnum. Ma hakkasin mantrat lugema, et "Palun ole töö! Palun ole töö!" ja toakaaslane naljatas juurde, et "Jah, mingi suur kampaania kindlasti. " Ma pidin üllatusest pikali kukkuma kui nii see täpselt oligi. Minu kolme aastase karjääri kõige suurem töö. Mul hakkasid käed konkreetselt värisema ja olin õnnest täiesti segane. Samal ajal juba soovis ka mu agent õnne, ma ei tea kuidas tema sellest nii kiiresti kuulis. Ma ei suutnud kellelegi midagi vastatagi. Lõpuks ometi.

Nüüd oleksin ju võinud vabamalt hingata aga see ajas mu veelgi rohkem närvi. Ma läksin kohe peale seda välja jalutama, et Starbucksist oma tasuta kohvi kätte saada, mille ma võitsin. Haha. Muidu istume igapäev korteris tagumikke laiaks. Ma ei suutnud enam üldse oma tavalistele lollidele mõtetele keskenduda, kõik keerles ainult järmise päeva töö ümber. Ja sinnani oli veel 15 tundi aega, ma kartsin et ma saan närvi vapustuse enne kui ma üldse kohale jõuan.

Õhtul tellisime õlled ja pitsad ning istusime basseini ümber veel viimast korda kõik koos, kuna nagu ma juba ütlesin minu toast kolis brass täna minema.

Brasiillased naersid, et ükskõik millisele brasiilia uudisesaidile minnes näeb uudiseid ainult kolmest kategooriast: paljad naised, jalgpall ja ahvid. Mina muigasin ka kaasa, jube väsimus oli peal. Ma ei tea kuidas Brüno jutuks tuli, teate küll Sacha Baron Coheni film, aga otsus oli tehtud ja tulime tagasi tuppa seda vaatama. Kui me olime end selle jobudusega ära piinanud, teadsin ma, et pean magama minema. Kell oli juba öö ja hommikul oli vaja seitsmest ärgata.

Punkt kell 12 ronisin voodisse ja punkt kell 00.46 mõtlesin ma vähkremise keskel, et kui ma kell üks ka veel ei maga siis ma ei tea mida peale hakata. Ja ei teadnudki. Kell oli juba pool kaks ja tahtsin iseennast tutistada, et ei saa rahulikult välja siis puhata. Mingi aja pärast ärkasin jälle üles ja palusin, et mul oleks veel aega magada. Oli, kell oli viis midagi, aga head und enam ei tulnud. Kuidagi unelesin ära kuueni ja siis oli tõesti kõik. Ajasin end püsti ja see oli täitsa mõnus, sest nägin ilusat päikesetõusu-


Ma ikka ei teadnud mis juukseproduktiga tegemist mul tuleb täna teha. Arvasin, et juuksevärviga tegu ei saa olla, sest keegi ei ole mulle mingitest muudatustest rääkinud. Kuid no võta näpust ..


Need kes on mu facebooki sõbrad aga siin ei viitsi lugemas käia arvaku edasi, et ma olen nüüd väike uulitsapoiss, nagu emme ütles. Aga muidugi kasutati parukaid. Ja see on minu jaoks muidugi väga normaalne, sest ma ei jõua kokku lugeda mitu korda on hiinas tahetud juukseid muuta ja selle eest pihku sülitades. No ei. Aga jah, nüüd ma hakkan kaunistama (hehe) Cosway seitset uut tooni juuksevärvi pakendit
Pildistamine läks ülimalt ladusalt ja ega minul ei olnudk seal rohkemat teha kui natukene pead nõksutada edasi tagasi ning silmi kissitada. Ülejäänud jäi juuksurite hooleks.

Modellinduses on tihti kõik seotud sellega kui palju sul õnne on, lõpuks oli minul ka natuke rohkem kui tavaliselt, tänuks..

1 comment:

Anonymous said...

Oled ,kallis ,nii nunnu lühikeses parukas .mamma